Aastaraamatust

Eesti Rahva Muuseumi aastaraamat on pikima traditsiooniga ERMi väljaanne, mis alustas ilmumist juba 1925. aastal, olles esimene ja jäädes aastakümneteks ainsaks eestikeelseks etnoloogia-alaseks perioodiliseks väljaandeks.

ERMi aastaraamatu artiklid käsitlevad Eesti etnoloogia, soome-ugri ja teiste valdkondade kultuuriuurijate ning museoloogiateemalisi artikleid. Teemakäsitlused vastavad ERMi prioriteetsetele uurimissuundadele eesti (sh rahvakultuur, 20. sajandi argikultuur) ja soome-ugri etnoloogia suunal. Lisaks on ERMi aastaraamatust kujunenud viimastel aastatel oluline museoloogia valdkonna tekstide avaldaja ning ERMist on saanud museoloogia ja keskne muuseumikommunikatsiooni uurimisasutus Eestis. Aastate jooksul on ilmunud ka teemanumbreid, näiteks olulisemate teadusprojektide kokkuvõtetena (ERMi AR nr 49 vaatles nõukogude perioodi argielu). Samuti kajastatakse aastaraamatus ERMi tegevust (sh aastaaruanded).

Autoritena koondab ERMi aastaraamat esmajoones ERMi teadurite, kuraatorite ja konservaatorite loodud teadmist. Lisaks ilmuvad aastaraamatus ka värskemad uurimused teistelt Eesti etnoloogidelt, kultuuriantropoloogidelt, folkloristidelt ning välisautoritelt.

Alates 1925. aastast on aastaraamatus ilmunud üle 700 artikli. Materjalid on rahvakultuuri ja argikultuuri uurijatele olnud aastaid aegumatu väärtusega. Artiklid on varustatud inglis- ja venekeelsete resümeedega.

Alates 2017. aastast on ERMi aastaraamatu klassifikaator 1.2.