Soome-ugri sugulaste jälgedes mööda Venemaad

Authors

  • Agnes Kerezsi

Abstract

Soome-ugri sugulaste jälgedes mööda Venemaad

Selles artiklis kirjeldan lühidalt peaaegu 200 aasta pikkust perioodi, mil Ungari teadlased tegid ungarlaste algkodu otsides või oma soome-ugri keelesugulasi tundma õppides uurimisretki Venemaa, hiljem Nõukogude Liidu aladele nii siin- kui sealpool Uuraleid, et leida keele, muusika, eluviisi või usundi vallast tõendeid oma suguluse kohta. Kaua aega ei vaadeldud keelelise ja kultuurilise suguluse mõisteid lahus, kuni 19. sajandi teise pooleni polnud keeleteadust, etnograafiat, muusikat ja folkloori tänapäevases mõistes isegi olemas. Sel perioodil käisid välitöödel kronoloogilises järjekorras Antal Reguly, Bernát Munkácsi, Károly Pápai, József Pápay ja János Jankó. Nad otsisid tõendeid ungarlaste soome-ugri päritolu kohta keelest, rahvaluulest, mütoloogiast ja etnograafilistest esemetest.

Lisaks tohutu hulga rahvaluuletekstide üleskirjutamisele koguti ka märkimisväärsel hulgal esemeid, millega pandi alus etnograafiamuuseumi soome-ugri kollektsioonile.

Lisaks kalapüügi- ja jahivarustusele, mis esindab obiugrilaste põhitegevust, koguti majapidamisesemeid, nt kasetohust kausse, karpe, luust nikerdatud esemeid, riideesemeid, sh eeskätt linasest ja karusnahast valmistatud rõivaesemeid, ehteid, muusikariistu ja kultusesemeid.

Udmurdi, mordva, komi ja mari esemekogud koosnevad sellistest rahvariietest, ehetest ja kultusesemetest, mis juba 19. sajandil olid haruldased. Nende seas on erilised maride kasetohust valmistatud ohvriesemed, mille János Jankó ostis Tomskist professor S. K. Kuznetsovilt, kes isiklikult oli osalenud ühel sellisel riitusel ja kogunud nende esemete kohta ka täpsemat informatsiooni.

Etnograafiamuuseumi 19. sajandi Venemaal kogutud soome-ugri kogu – u 1200 eset – on iseenesest väga väärtuslik ja esemed võivad olla oluliseks allikaks nende rahvaste etnograafia uurimisel.

Teaduste eristumisega eristusid ka kogumistöö eesmärgid ja ülesanded. Nõukogude Liidu ajal oli suletud piirkondades elavate soome-ugri rahvasteni jõudmine seotud suurte raskustega. 1950. ja 1960. aastatel jõudsid Volga-Kama piirkonda Erik Vászolyi, László Vikár ja Gábor Bereczki ning Vilmos Diószegi ja Éva Schmidt Siberisse. Iga uurija juures kirjeldan lühidalt tema eesmärke, saavutusi ja publikatsioone.

Minu artikkel ei käsitle kõige uuemaid, praegusaja uurimusi, vaid lõpeb 2000. aastate algusega. Tähelepanu all on Nõukogude Liidu aladel tehtud etnoloogilised vaatlused.

Artikkel tutvustab lühidalt Nõukogude perioodil nende rahvaste juures toimunud etnograafiliste esemete kogumise ajalugu. Teadlikult kogusin etnograafiamuuseumi jaoks soome-ugri aladelt 20. sajandi Nõukogude perioodil esemeid mina üksi. Täiendasin muuseumi Euroopa kollektsiooni soome-ugri kogu sadade esemetega. Minu tegevus on ühest küljest omamoodi jätk vanade kogude täiendamisele, teisest küljest lisandusid muuseumikogudesse uued esemed, mis näitavad soome-ugri rahvaste elus toimunud muutusi.

In the footsteps of Finno-Ugric relatives in Russia

In this article, I briefly describe a period of almost 200 years during which Hungarian scholars undertook expeditions to Russia and the Soviet Union, on both sides of the Ural Mountains, on a quest to find the origins of the Hungarians, and in order to study their Finno-Ugric language relatives as well as trace the evidence of kinship from the language, music, quotidian life and religion. For a long time, the concepts of linguistic and cultural affinities were not considered separately, and until the second half of the 19th century, linguistics, ethnography, music and folklore did not even exist in the modern sense. During this period, Antal Reguly, Bernát Munkácsi, Károly Pápai, József Pápay and János Jankó, each after the other, entered the field. They looked for evidence of the Hungarians’ Finno-Ugric origins in language, folklore, mythology and ethnographic artifacts. In addition to writing down a vast number of folklore texts, they also collected a considerable number of artifacts, which laid the foundation for the Ethnographic Museum's Finno-Ugric collection. In addition to fishing and hunting equipment, which represent the main activities of the Obi- Ugric people, household items such as birch-bark bowls, boxes, bone carvings, clothing, especially items made from linen and fur, jewelry, musical instruments and cult objects were also collected.

The Udmurt, Mordvin, Komi and Mari collections consist of such folk costumes, jewelry and cult objects that were already becoming rare in the 19th century. Among them are special Mari sacrificial items made of birch bark which János Jankó bought from Professor S. K. Kuznetsov in Tomsk, who had personally participated in one of the rites, and had collected more detailed information about the items.

The Museum’s Finno-Ugric collection of about 1,200 objects collected in Russia in the 19th century is in itself very valuable as the objects can assist in the study of the ethnography of these peoples.

The separation of scientific disciplines also entailed a differentiation in the aims and tasks of collecting. During the Soviet era, reaching the Finno-Ugric peoples who were living in closed areas was quite a challenge. In the 1950s and 1960s, Erik Vászolyi, László Vikár and Gábor Bereczki made it to the Volga-Kama region, and Vilmos Diószegi and Éva Schmidt traveled in Siberia. Each of these researcher’s objectives, achievements and publications are briefly described.

My article does not deal with the latest, current research but examines the period until the early 2000s. My focus is on the ethnological observations made in the territories of the Soviet Union. The article briefly introduces the history of the collection of ethnographic objects among these peoples during the Soviet period. I alone was consciously collecting objects for the Ethnographic Museum from the Finno-Ugric areas during the Soviet period in the 20th century. I supplemented the museum's European collection with hundreds of Finno-Ugric items. On the one hand, my activity as if continues to augment the old collections, and on the other, I have contributed with the new objects, which show the changes that have taken place in the lives of the Finno-Ugric peoples.

По следам финно-угорских сородичей в России  Агнеш Кережи

В статье даётся краткое описание почти 200-летнего периода, в течение которого венгерские учёные искали прародину венгров и изучали своих сородичей по языку, совершая исследовательские поездки в Россию, а затем и в Советский Союз как по эту, так и по ту сторону Уральских гор, чтобы найти в языке, музыке, образе жизни и вере подтверждение родственных связей. Долгое время понятия о языковом и культурном родстве не рассматривались отдельно друг от друга, ведь до второй половины XIX века языкознания, этнографии, музыки и фольклора в сегодняшнем понимании вовсе не было. В этот период свои экспедиции совершали Антал Регули, Бернат Мункачи, Карой Папаи, Йожеф Папай, Янош Янко. Они искали доказательства финно-угорского происхождения венгров в языке, фольклоре, мифологии, этнографических предметах.

Помимо огромного количества фольклорных текстов, было собрано значительное количество предметов, послуживших основой для финно-угорской коллекции Этнографического музея. Вместе с рыболовным и охотничьим снаряжением, представлявшим основной род деятельности обских угров, собирались предметы быта, такие как берестяные чашки и коробки, изделия из кости, одежда, украшения, музыкальные инструменты и предметы культа.

Собрания экспонатов удмуртов, мордвы, коми и марийцев содержат предметы народной одежды, украшения и предметы культа, которые уже в XIX веке были редкостью. Среди них выделяются марийские берестяные предметы для жертвоприношений, купленные Яношем Янко в Томске у профессора С. К. Кузнецова, лично участвовавшем в одном из таких ритуалов и собравшем точную информацию об этих предметах.

Финно-угорская коллекция Этнографического музея, собранная в XIX веке в России и насчитывающая около 1200 экспонатов, очень ценна сама по себе и может служить важным источником в изучении этнографии этих народов.

Вместе с дифференциацией научных дисциплин поменялись цели и задачи собирательской работы. В советское время поездки к финно-угорским народам, проживавшим в закрытых зонах, были сопряжены с большими сложностями. В 1950-е и 1960-е годы в Волжско-Камском регионе побывали Эрик Васойи, Ласло Викар, Габор Берецки, а Вилмош Диосеги и Эва Шмидт – в Сибири. В статье по каждому из исследователей даётся краткий обзор их целей, достижений и публикаций.

Статья обходит вниманием новейшие исследования, ограничиваясь лишь периодом до начала 2000-х годов. Внимание обращается на этнологические наблюдения, сделанные в Советском Союзе, а также даётся краткий обзор истории собирания финно-угорских этнографических предметов. В советский период целенаправленным сбором предметов для Этнографического музея занималась я одна, пополнив финно-угорское собрание европейской коллекции музея сотнями экспонатов. Моя собирательская работа, с одной стороны, является своего рода преемственностью в пополнении старой этнографической коллекции, с другой стороны, собирались также новые предметы, иллюстрирующие изменения в жизни финно-угорских народов.

Published

2022-06-06