Miks on see eksponaat digitaalne? – Digitaalsete eksponaatide dimensioonid muuseumiruumis

Authors

  • Pille Runnel
  • Pille Pruulmann-Vengerfeldt
  • Krista Lepik

Abstract

Miks on see eksponaat digitaalne? – Digitaalsete eksponaatide dimensioonid muuseumiruumis

Digitaalseid objekte kasutatakse näituseruumis erinevatel viisidel. Need võivad olla umbmäärased, selge kontseptsiooni ja vajaduste analüüsita loodud nii-öelda kohustuslikud elemendid, mille ülesandeks on esile tuua näituse tänapäevasust, kuid need võivad olla ka näituse olulisimaks elemendiks, strateegiliseks näitusekihiks, mis vormib kogu näituse külastamise kogemust. Tuginedes muuseumikommunikatsiooni käsitlevatele uuringutele, on käesoleva artikli eesmärk pakkuda näituste digitaalsete eksponaatide kohta välja analüütiline raamistik. Seda tuleks käsitleda esialgsena. Empiirilised näited põhinevad ühele juhtumiuuringule – vaatleme ja analüüsime Eesti Rahva Muuseumi püsinäituse „Kohtumised“ eksponaate, asetades need dialoogi valdkonna kirjanduses leiduvate teiste näidete ja analüüsidega. Käsitleme digitaalsete eksponaatide potentsiaalset rolli, vaadates seda läbi analüütiliste dimensioonide, mida on näituste arendamisel rakendatud – kuigi seda enamasti mitte teadlikult, kuna näituse arendamisel põhineti teistsugusele, eelkõige sisust lähtuvale liigendusele. Pakume käesolevas artiklis välja seitse dimensiooni, alustades 1) ruumilisusega, mis hõlmab ruumiga seotud digitaalsete elementide võimalusi ja piiranguid, ning 2) ajalisusega, mis on seotud digitaalse eksponaadi sisu püsivuse ja muutuvusega. Järgmisena leiavad digitaalsed eksponaadid käsitlust 3) privaatse ja avaliku sfääri mõõtme ning 4) eksponaadi ühe või mitme kasutaja aspekti vaatenurgast, mis võimaldab paremini mõista varem uuritud osaluse mõõdet. 5) Aina enam toetub minevikku esitava narratiivi loomine fiktsionaalse ja dokumentaalse formaadi kombineerimisele. Lõpetuseks käsitleme kriitilisest perspektiivist ka 6) autoriteetse ja kollaboratiivse tõlgenduse ning 7) tõlgendusvõimaluste avatuse ja fikseerituse küsimusi. Tuues konkreetsete näidete abil välja mõned teoreetilised lähtekohad, soovime näidata käsitletavate mõõtmete heuristilist väärtust külastajate kaasamise mõistmisel.

 

Why is this exhibit digital? Dimensions of digital exhibits in the museum space

Digital objects are used in the exhibition space in different ways. They can be indeterminate, so to speak, mandatory elements which have been created without a clear concept or a needs analysis and their function is to highlight the modernity of the exhibition. But they can also be the most important element of the exhibition – a strategic exhibition layer shaping the entire experience of the visit. Drawing from research on museum communication, this article aims to propose an analytical framework for digital exhibits in exhibitions. This framework should be regarded as preliminary. Our empirical examples draw upon one case study – we look at and analyze the exhibits of the Estonian National Museum's permanent display "Encounters", by placing them in a dialogue with other examples and analyzes from the literature of the field. We discuss the potential function of digital exhibits by examining it through the analytical dimensions that were applied in the development of the exhibitions, although this was done not consciously for the most part, since the exhibition relied on a different, primarily content-based organization. We propose seven distinct dimensions in this paper, starting with 1) spatiality, which encompasses the possibilities and limitations of digital elements related to space, and 2) temporality, which relates to the permanence and changeability of the digital exhibit content. Next, we look at 3) digital exhibits considering the dimension of private and public spheres, and 4) the aspect of the exhibit’s single or multiple users, which allows for a better understanding of the previously explored dimension of participation. 5) The creation of a narrative presenting the past relies more and more on combining fictional and documentary formats. Finally, from a critical perspective, we also discuss the questions of 6) authoritative and collaborative interpretation and 7) the openness and limitedness of interpretation possibilities. By highlighting some theoretical starting points with the help of specific examples, we attempt to show the heuristic value of the discussed dimensions in understanding visitor engagement.

 

Почему этот экспонат цифровой? Измерения цифровых экспонатов в музейном пространстве

Пилле Руннель, Пилле Пруульманн-Венгерфельдт, Криста Лепик

Цифровые объекты в выставочном пространстве используются различным образом. Они могут быть неопределёнными, так сказать, обязательными элементами, созданными без ясной концепции и необходимости и используемыми просто для подчёркивания современности экспозиции. Однако, также они могут быть важнейшими элементами выставки, её стратегическим пластом, формирующим опыт посещения экспозиции в целом. Данная статья опирается на исследования музейной коммуникации и задаётся целью представить предварительные аналитические рамки для рассмотрения цифровых выставочных экспонатов. Иллюстративные примеры взяты из одного ситуационного исследования – мы анализируем экспонаты постоянной экспозиции Эстонского национального музея «Встречи», сопоставляя их с другими примерами и анализом, имеющимися в соответствующей литературе. Мы рассматриваем потенциальную роль цифровых экспонатов сквозь аналитические измерения, применявшиеся в процессе создания выставки – обычно неосознанно, поскольку авторы экспозиции опирались на другое членение, исходящее в первую очередь из содержания. В статье представлено семь измерений, начиная от 1) пространственного, охватывающего возможности и ограничения цифровых экспонатов, связанные с пространством, и 2) временнóго, связанного с постоянством и изменчивостью содержания цифровых экспонатов. Далее цифровые экспонаты рассматриваются с точки зрения 3) приватной и публичной сфер, а также 4) одного или нескольких пользователей, что позволяет лучше понять изученное ранее измерение участия. 5) Создание нарратива о прошлом всё более опирается на комбинирование фикционального и документального форматов. Наконец, критически рассматриваются вопросы 6) авторитетных и коллаборативных интерпретаций, а также 7) открытости и фиксированности возможностей толкования. Выделяя некоторые теоретические положения и приводя конкретные примеры, мы хотим продемонстрировать эвристическую значимость рассматриваемых измерений в понимании вопроса вовлечения посетителей.

Downloads

Additional Files

Published

2023-04-11