Hajutatud muuseumi mõistmine: museoloogia ruumide kaardistamine tänapäeva kultuuris

Authors

  • Susana Smith Bautista
  • Anne Balsamo

Abstract

Hajutatud muuseumi mõistmine: museoloogia ruumide kaardistamine tänapäeva kultuuris

Kus asub digitaalse põlvkonna muuseum? Kasutame terminit „hajutatud muuseum”, et kirjeldada vormi, mille muuseum võtab, kui see on osa loomisest ja liikumisest uues võrgustunud õpikeskkonnas. Muuseumid ei asu enam kindlas füüsilises ruumis, neid luuakse nii veebipõhiste virtuaalsete ruumidena kui ka ajutistes erinevate liikumisviiside ja -tehnoloogiate abil loodud ruumides. Hajutatud muuseum eksisteerib üle füüsiliste ja virtuaalsete ning fikseeritud ja mobiilsete kontseptuaalsete lõhede. Vaatleme ka muuseumis pakutava kolmandat telge, mis asub „tegemispraktikate“ ja isetegemise kultuuri suhestumise kontiinumil. Artikkel põhineb uuringutel, mis käsitlevad seda, kuidas Ameerika Ühendriikide muuseumid ja raamatukogud pakuvad digitaalsele põlvkonnale mitteformaalseid õppimisvõimalusi, sageli osana formaalseid õppekavasid ja asutusi hõlmavast loovast võrgustikuökoloogiast. Kaardistame rea praktikaid, mis hõlmavad ka piiritletud, uurivaid praktikaid (nt nokitsemist – ingl tinkering). Selle asemel, et esitada parimate tavade loendit, uurime mitmeid näiteid, mis hõlmavad tänapäevase digikultuuri võtmebinaarsusi: virtuaalne versus füüsiline, fikseeritud versus mobiilne, avatud versus suletud süsteem. Saame teada, et need praktikad katavad tegelikult kontiinumit igasuguse binaarsuse kahe telje vahel. Alustame analüütilisest raamistikust, et kirjeldada ja kaardistada digiajastu museoloogia hajutatud olemust, ja lõpetame rea võtmeseisukohtadega digitaalse meedia kasutamise sotsiaalsetest ja kultuurilistest mõjudest tänapäeva muuseumides ja kultuuriasutustes.

Understanding the distributed museum: Mapping the spaces of museology in contemporary culture

Where is the museum for the digital generation? We use the term ’the distributed museum’ to describe the form that the museum takes as it is part of the creation and movement among new spaces that comprise contemporary networked learning environments. No longer located in a particular physical space, the museum spaces are created through virtual spaces on the web as well as in the transient spaces created through the diverse practices and technologies of mobility. The distributed museum exists ’over’ the conceptual divides between physical and virtual, fixed and mobile. We also consider a third axis of museum offerings that are situated on the continuum of ’making practices’ and engagements with DIY (do-it-yourself) culture. This chapter reports on research that examined the ways in which public museums and libraries in the United States offer informal learning opportunities to the born-digital generation, often as part of a creative network ecology that includes formal learning programmes and institutions. Here we map a range of practices that include close-ended, exploratory ones (tinkering). Rather than presenting a list of ’best practices’, we examine several examples that address the key binaries used to define contemporary digital culture: i.e. the virtual versus the physical, fixed versus mobile, open versus closed systems of creative offerings. What we discover is that these practices actually span the continuum between the two axes of any binary. We begin by elaborating an analytical framework to describe and map the distributed nature of museology in a digital age, and we conclude with a set of key insights about the social and cultural implications of the use of digital media in contemporary museums and cultural institutions.

Рассредоточенный музей: картирование музеологического пространства в современной культуре 

Сусана Смит Батиста, Анне Бальсамо

Где находится музей цифрового поколения? Мы используем термин «рассредоточенный музей» для описания формы, принимаемую музеем, когда он становится частью процесса творения и движения в современной среде обучения. Музеи больше не располагаются только в определённом физическом помещении, они создаются в виде виртуальных интернет-пространств, а также во временных пространствах, создаваемых с помощью различных способов и технологий мобильности. Рассредоточенный музей существует «над» концептуальными барьерами между физическим и виртуальным, фиксированным и мобильным. Кроме того, в статье рассматриваются предлагаемые музеем программы, располагающиеся в континууме между «деятельностными практиками» и культурой «сделай сам». Работа основывается на исследованиях, рассматривающих, каким образом в музеях и библиотеках Соединённых Штатов Америки цифровому поколению предлагаются возможности неформального обучения, нередко в качестве части созидательной сетевой экологии, включающей формальные учебные программы и учреждения. Мы проводим картирование ряда практик, в том числе замкнутых исследовательских практик (например, tinkering ’возня’). Вместо того, чтобы представить список «лучших практик», мы рассматриваем примеры, касающиеся ключевых бинарностей сегодняшней цифровой культуры: виртуальная versus физическая, фиксированная versus мобильная, открытая versus закрытая системы. Мы приходим к выводу, что эти практики покрывают континуум между двумя осями всевозможных бинарностей. Начав с рассмотрения аналитических рамок с целью описания и картирования дисперсного характера музеологии в цифровую эпоху, мы завершаем свой разбор представлением ряда ключевых точек зрения на социальное и культурное влияние использования цифровых медиа в сегодняшних музеях и учреждениях культуры.

Published

2023-03-27