ERMi aastaraamat nr 64 „Kohanevad ja eksperimentaalsed muuseumid“
Artiklid tegelevad muuseumivaldkonna võtmeteemadega: uute rollide ja toimimisviiside läbi mõtlemine, tegevuse tõhustamine, uute koostöövormide katsetamine, loova mõtlemise rakendamine ja ülesannete ümber sõnastamine lähtuvalt ootustest, mis on seotud muuseumide ühiskondliku vastutuse ja jätkusuutlikkuse teemadega.
Aastaraamatu esitlus toimub 8.06.2023 Eesti Rahva Muuseumis.
Kogumik jaotub neljaks alateemaks:
- Kohanev muuseum. Kuidas parandada muuseumide töökorraldust ja leida asjakohaseid külastajatega suhtlemise viise?
- Hajutatud muuseum. Muuseum ei tegutse enam kindlas ruumipunktis, vaid saab, eriti digitaalsete vahendite toel, tegutseda kõikjal.
- Uuriv muuseum. Muuseum on teadusasutus, mis põhineb kogudel ja koosloomel. Millised on muuseumi võimalused uurimistööks ja teaduskommunikatsiooniks?
- Külluslik muuseum. Pärandit hoidva ja vahendava asutusena tuleb muuseumidel järjepidevalt arutleda selle üle, miks, milleks, kellele ja millises mahus pärandit koguda, säilitada ja vahendada.
„Kohanevad ja eksperimentaalsed muuseumid“ (ERMi aastaraamat nr 63, 2023) on järg kogumikule „Muuseumid tänapäeval: väljakutsed ja võimalused“ (ERMi aastaraamat nr 62, 2019). Kahes kogumikus kokku avaldatud 25 artiklit pakuvad ülevaadet Eesti muuseumiuuringute suundumustest eesotsas muuseumide kommunikatsiooni valdkonna teadustööga ERMis. Kogumike koostamisel on lisaks silmas peetud aga ka vajadust panustada Eesti muuseumivaldkonna haridusse nii muuseumiprofessionaalide täiendõppes kui ülikoolides toimuva õppetöö tasandil, täites valdkonnas valitsevaid lünki.
Eesti Rahva Muuseumi aastaraamat alustas ilmumist 1925. aastal ning on esimene ja pea ainus eestikeelne etnoloogia ja museoloogia alane perioodiline väljaanne. ERMi aastaraamatud on veebipõhiselt kättesaadad alates 1925. aastast (https://ojs.erm.ee/sisuregister.pdf).
„Kohanevad ja eksperimentaalsed muuseumid“ (2023)
Koostajad: Pille Runnel, Agnes Aljas
Sari: Eesti Rahva Muuseumi aastaraamat (64)
ISSN: 1406-0388, ISBN: 978-9916-718-01-8; ISBN 978-9916-718-02-5, ISBN 978-9916-718-02-2 (võrguväljaanded)
379 lk
Resümeed inglise ja vene keeles
Sisukord
Runnel, Pille. Kohanevad ja eksperimentaalsed muuseumid.
Kohanev muuseum
Anu Kannike, Ester Bardone. Toidupärandil põhinev arenduskoostöö: Eesti Rahva Muuseumi kogemus.
Krista Lepik. Aeg, sotsiaalse aja kiirenemine ja ajalised taktikad Eesti muuseumitöötajate vaates.
Birgit Prikk. Ärimudelite analüüs Eesti muuseumide näitel.
John Falk. Muuseumikülastajate motivatsiooni ja õpistiilide mõistmine.
Jane Nielsen. Relevantne muuseum: kuidas mõista relevantsust museoloogilises praktikas.
Hajutatud muuseum
Pille Runnel, Pille Pruulmann-Vengerfeldt, Krista Lepik. Miks on see eksponaat digitaalne? Digitaalsete eksponaatide dimensioonid muuseumiruumis.
Susana Smith Bautista, Anne Balsamo. Hajutatud muuseumi mõistmine: museoloogiaruumide kaardistamine tänapäeva kultuuris.
Uuriv muuseum
Henrik Treimo. Näituse kui teadusuuringute metodoloogia võimalused.
Pille Pruulmann-Vengerfeldt, Giuseppina Addo, Maria Engberg, Åsa Harvard Maare, Hassan Taher. Tingens metod – asjast lähtumise meetod auditooriumide kaasamiseks.
Pille Runnel, Jaanika Jaanits, Agnes Aljas. Teadmiste koosloome ja õppimine Eesti Rahva Muuseumi osalussaalis.
Külluslik muuseum
Jana Reidla, Kirsti Jõesalu, Ene Kõresaar. Etnograafiapärandi määratlemisest ja kogumisest Eesti muuseumides.
Jaanika Vider. Päritolu-uuringutest Pitt Riversi muuseumi Maria Czaplicka Siberi kollektsiooni näitel.
Sharon Macdonald, Jennie Morgan. Mida mitte koguda? Ekspertidejärgne düstoopia ja esemete üleküllus.