Teadmiste koosloome ja õppimine Eesti Rahva Muuseumi osalussaalis

Authors

  • Pille Runnel
  • Agnes Aljas
  • Jaanika Jaanits

Abstract

Teadmiste koosloome ja õppimine Eesti Rahva Muuseumi osalussaalis

ERMis on kaasavate näituste kogemust üle 10 aasta. Osalussaali eesmärgiks on tuua muuseumi mitmesugused teemad ja inimesed, tihendades niiviisi erisuguste auditooriumide suhteid muuseumiga. Selle näituseformaadi loomise ajendiks oli muuseumi soov töötada koos mitmesuguste rühmade ja inimestega ning anda neile võimalus kasutada muuseumi eneseväljendamise platvormina, oma ideede ja arvamuste visualiseerimiseks näitusel. Peale pikaajalist koostööd on oluline uurida, mida on osalejad osalusnäituste kogemusest õppinud, millist kasu nad on sellest saanud ning mida saab muuseum siit edasiseks koostööks õppida.

Artikkel analüüsib mitteprofessionaalidest osalejate näituseloomepraktikaid kahe osalussaali näituse näitel, mille kuraatoriteks olid teemast huvitatud inimesed ja kooliõpilased, tuues esile kaks olulist aspekti, mis vajaksid osalussaali kogemuse hindamisel edaspidi suuremat tähelepanu. Esiteks vaade osalussaali näituste kureerimisse kui kodanikuteadusse ning teiseks osalejate õppimise konteksti tähtsustamine. Osalejatele on näituse tegemine uurimismeetod, mille käigus läbitakse sarnased etapid professionaalsete kuraatoritega. Eelkõige vaadatakse üle senised allikad ja kogud ning luuakse uusi materjale. Seega tuleks osalussaali näitusi vaadata varasemast enam ka panustamisena muuseumikogudesse. Samamoodi on näituse loomine vaadeldav mitteformaalses keskkonnas toimuvast transformatiivsest õppimisprotsessist. Osalusnäituse formaat ei olnud sellisena algselt ei kavandatud ega mõtestatud, sest see on sarnane igapäevaelu keskkonnas toimuva õppimisega, mille puhul tulemused ei ole kiirelt ega lihtsalt nähtavad. Aidates osalejatel teadvustada, et nad on näitust tehes omandanud mitmeid uusi ja teistesse kontekstidesse ülekantavaid oskusi, aitaks toetada ka osalejate motivatsiooni. Samamoodi on näitusel potentsiaal olla osaks mitteformaalse õppimise meetoditest formaalharidussüsteemi toetajana. Kogu protsessi peab raamistama muuseumipoolse toetuse süsteemsus, läbimõeldus ja paindlikkus, mis võtab arvesse kuraatorite mitmekesisust.

 

Learning and co-creation of knowledge in the participation hall of the Estonian National Museum

The Estonian National Museum has been hosting inclusive exhibitions for over ten years. The purpose of the participatory hall is to attract people and provide space for various topics, thereby strengthening ties with different audiences. This exhibition format grew out of the museum's desire to collaborate with various groups and people and give them an opportunity to use the museum as a platform for self-expression and a place where their ideas and opinions could be visualized. After a long-term joint effort, it is important to examine what the participants have learned from the exhibitions, how their experience has benefited them and how the museum can apply this towards further cooperation.

The article analyzes the exhibition creation practices carried out by non-professional participants using the examples of two participatory hall exhibitions where the curators were enthusiasts and students. Two major aspects emerged that should merit greater attention in the future when evaluating the participatory hall experience: first, imagining the curation of the participatory hall exhibitions as citizen science, and second, the emphasis on the context of learning for the participants. For the latter, the staging of an exhibition is a research method in which they undertake action similar to professional curators. In particular, the existing sources and collections are reviewed and new materials are produced. Thus, more than before, exhibitions in the participatory hall should be viewed as contributions to the museum collections. In the same way, the staging of an exhibition can be seen as a transformative learning process that takes place in an informal environment. The format of the participatory exhibition had not been originally planned or conceived as such, as this process is similar to the learning process taking place in the environment of everyday life, in which the outcomes are not immediately and easily visible. Helping the participants to realize that they have acquired a number of new and transferable skills when mounting the exhibition would also help strengthen their motivation. Similarly, the exhibition has the potential to serve as a part of a non-formal learning endeavor supporting the formal education system. The whole process must be framed by the systematicity, thoughtfulness and flexibility of the museum’s support that takes into account the diversity of the curators.

 

Обучение и совместное созидание новых знаний в партиципаторном зале Эстонского национального музея

Пилле Руннель, Агнес Альяс, Яаника Яанитс

ЭНМ обладает более чем 10-летним опытом создания выставок с вовлечением публики в этот процесс. Цель партиципаторного зала (зала соучастия) заключается в привлечении разнообразных тем, людей в музей и в укреплении тем самым взаимодействия различных аудиторий с музеем. Поводом для создания такого выставочного формата стало желание музея сотрудничать с разными группами и отдельными людьми, предоставляя им возможность использовать музей в качестве платформы для самовыражения, для визуализации своих идей и взглядов посредством выставки. После многих лет сотрудничества важно узнать, чему партиципаторные выставки научили участников, какую пользу получил от этого музей, и что из этого можно почерпнуть для дальнейшей совместной работы.

В статье проводится анализ опыта создания экспозиций непрофессионалами на примере двух выставок, кураторами которых были учащиеся и люди, интересующиеся соответствующей тематикой. Также выделяются два важных аспекта, требующие большего внимания при оценке опыта партиципаторных выставок в дальнейшем. Во-первых, это взгляд на курирование выставок как на научное волонтёрство, а во-вторых, важность контекста обучения участников. Для участников создание выставки – это исследовательский метод, в котором они проходят схожие с профессиональными кураторами этапы. Прежде всего проводится осмотр имеющихся источников и коллекций, создаётся новый материал. Поэтому партиципаторные выставки следует рассматривать и в качестве вклада в музейные собрания. Также создание выставки рассматривается как трансформативный учебный процесс в неформальной среде. Изначально формат партиципаторной выставки таковым не планировался и не осмысливался, поскольку он схож с обучением в повседневной среде, результаты которого не появляются быстро и просто. Помогая участникам осознать, что в процессе создания выставки они приобретают много новых навыков, применимых и в иных контекстах, можно повысить их мотивацию. Кроме того, выставки имеют потенциал быть частью методики неформального обучения, дополняющей систему формального образования. Весь процесс должен обрамляться системностью, продуманностью, гибкостью со стороны музея, и должна учитываться разнохарактерность кураторов.

Downloads

Published

2023-04-11